✨ Māori Land Dispute
TE INGOA O TE WHENUA.
Petane
Pahou
Petane
Moteo
Whare-o-marae-nui
Haukore
Rionihia, atu
Wi Heremaia, me etahi atu
TE KAIWHAKAPAE.
Hamahona Tangaehe
Hoera Paretutu
Matiu Tamanuwhiri
Turuhira Te Heitoroa
Nirai Runga
Rewi Haukore
TE TANGATA E WHAKAPAEA ANA.
Hemi Taka
Nga Kai Mokete
Tame Tuki (matua o te Kaiwhakapae)
Tatana
Tareha Moananui
TE AHUA O TE MEA HEI WHAKAWAKANGA.
I moketetia taua whenua mo nga karani waipiro e 28, he hanga 12 peeke paraoa. Kaore he moni. Kaore kau he mea i au.
10 tangata kei roto i te Karaati tokowhitu i tuhi i te Mokete. He tono ta nga kaiwhakapae kia wehea o ratou wahi.
Moketetia te whenua ki te hanga me te waipiro, kaore i korerotia ki etahi tangata whaitake. He tono kia whakahokia mai te whenua.
I whakaaetia kia £300 mo toku hea o te whenua. I-keoi nga mea i riro mai he hanga he waipiro. Kaore he moni, me korero tenet mea.
He whakahe ia Tareha. Ko tona ingoa anake kei roto o te karaati. Kaore i whakaaetia e etahi tana hoko i taua whenua, ahakoa kore ratou i roto o te karauna karaati.
Printed, under the authority of the Government of the Province of Hawke’s Bay, by DINWIDDIE, MORRISON & CO., Printers for the time being to such Government.
Next Page →
✨ LLM interpretation of page content
⚖️
Māori Land Claims in Hawke's Bay
(continued from previous page)
⚖️ Justice & Law EnforcementLand claims, Māori land, Hawke's Bay, Disputes
11 names identified
- Hamahona Tangahe, Kaiwhakapae
- Hoera Paretutu, Kaiwhakapae
- Matiu Tamanuwhiri, Kaiwhakapae
- Turuhira Te Heitoroa, Kaiwhakapae
- Nirai Runga, Kaiwhakapae
- Rewi Haukore, Kaiwhakapae
- Hemi Taka, Tangata e whakapaea ana
- Nga Kai Mokete, Tangata e whakapaea ana
- Tame Tuki (Matua o te Kaiwhakapae), Tangata e whakapaea ana
- Tatana, Tangata e whakapaea ana
- Tareha Moananui, Tangata e whakapaea ana
Hawke's Bay Provincial Gazette 1873, No 5