Māori Land Dispute




TE INGOA O TE WHENUA.

Petane

Pahou

Petane

Moteo

Whare-o-marae-nui

Haukore

Rionihia, atu

Wi Heremaia, me etahi atu

TE KAIWHAKAPAE.

Hamahona Tangaehe

Hoera Paretutu

Matiu Tamanuwhiri

Turuhira Te Heitoroa

Nirai Runga

Rewi Haukore

TE TANGATA E WHAKAPAEA ANA.

Hemi Taka

Nga Kai Mokete

Tame Tuki (matua o te Kaiwhakapae)

Tatana

Tareha Moananui

TE AHUA O TE MEA HEI WHAKAWAKANGA.

I moketetia taua whenua mo nga karani waipiro e 28, he hanga 12 peeke paraoa. Kaore he moni. Kaore kau he mea i au.

10 tangata kei roto i te Karaati tokowhitu i tuhi i te Mokete. He tono ta nga kaiwhakapae kia wehea o ratou wahi.

Moketetia te whenua ki te hanga me te waipiro, kaore i korerotia ki etahi tangata whaitake. He tono kia whakahokia mai te whenua.

I whakaaetia kia £300 mo toku hea o te whenua. I-keoi nga mea i riro mai he hanga he waipiro. Kaore he moni, me korero tenet mea.

He whakahe ia Tareha. Ko tona ingoa anake kei roto o te karaati. Kaore i whakaaetia e etahi tana hoko i taua whenua, ahakoa kore ratou i roto o te karauna karaati.

Printed, under the authority of the Government of the Province of Hawke’s Bay, by DINWIDDIE, MORRISON & CO., Printers for the time being to such Government.



Next Page →



Online Sources for this page:

VUW Te Waharoa PDF Hawke's Bay Provincial Gazette 1873, No 5





✨ LLM interpretation of page content

⚖️ Māori Land Claims in Hawke's Bay (continued from previous page)

⚖️ Justice & Law Enforcement
Land claims, Māori land, Hawke's Bay, Disputes
11 names identified
  • Hamahona Tangahe, Kaiwhakapae
  • Hoera Paretutu, Kaiwhakapae
  • Matiu Tamanuwhiri, Kaiwhakapae
  • Turuhira Te Heitoroa, Kaiwhakapae
  • Nirai Runga, Kaiwhakapae
  • Rewi Haukore, Kaiwhakapae
  • Hemi Taka, Tangata e whakapaea ana
  • Nga Kai Mokete, Tangata e whakapaea ana
  • Tame Tuki (Matua o te Kaiwhakapae), Tangata e whakapaea ana
  • Tatana, Tangata e whakapaea ana
  • Tareha Moananui, Tangata e whakapaea ana