Native Land Court Notices




Auckland Provincial Government Gazette.

TURE WHAKAWA WHENUA MAORI, 1873.

HE PANUITANGA KEREME TENEI.

No te Takiwa o Te Raki.

KI te Apiha o te Takiwa, ki te Komihana o nga Whenua o te Karauna, ki te Tumuaki Kaititiro Maori, ki te Komihana o nga Whenua Rahui Maori, ki era atu ano hoki e whai tikanga ana ki tenei mea.

He Panuitanga tenei ki mohiotia ai kua tae mai te whakaatu o nga taagata e manneio ratou iugoa i te rarangi tuatahi o te Kupu Apiti e mauake nei, e ki ana e wha tikanga aaa raou me o ratou hapu e manake nei nga ingoa i te rarangi tuarua, ki nga piihi whenua i te rarangi tuatoru e ki mai ana hoki e hiahia ana ratou kia whakawakiao ratou take ki aua whenua e te Kooti Whakawa Whenua Maori, he mea kia puta atu kia a ratou Tetahi Tuhinga whakamaharatanga take mo aua whenua. E whakaae ana hoki nga Kaitono e whai tikanga nga tangata nga hapu raaei e maunei o ratou ingoa i te rarangi tuawha, ki enei whenua.

NA TIKI,
Tino Kaituhituhi.

Note "27 o nga ra o Mei, 1875.

Nga ingoa o nga Kaitono.

Te Hapu.

Nga ingoa o nga whenua menga rohe.

Hone Tana Te Whiu
Manginangina, Nama 2
Kei te mapi o te Kawanatanga nga rohe e takoto ana

Patarā Hāri, Whenui, Hori Ngapuhi Ngere
Te Wharau Turāurā
Ki te taha ki te Hauauru-Kotiu, timata i te wahapu o te awa o Te Kopua, ka haere i roto i te awa o Otumaronga; ki te taha ki te Marangai-Kotiu, timata ai i Otumaronga, a, ka haere i roto i te awa o Puru. Puru puta noa ki te awa ki Runga, haere ai i te awa o Whananaki, a, te wahapu o Te Kopua

Hare Napia, Hone Peti
Kamehoro, Hone Te Rito
Ngatirua, Ngaitupango Otengi
Ka timata i Kahupueru, ka haere tahi
Te Ngaō, te taha ki te Marangai, a, Koungatoa, ka rere, a, Te Kohatu, ka rere tetahi taha o te wai o Waiparera, te taha ki te Marangai-Tonga, te taha ki te Hauauru Tonga, ka whakatuki te mhaki te Tongao
Te Taweta, ka hono ki te raina o Te Wainui, ka haere i te raina o Te Wainui, a, ka hono ki ta Te Hepara, a, ka haere tonu i ta Te Hepara te taha ki te Hauauru-Kotiu, a, te timatanga atu

Karena Puhi, Eruera Maki
Hikutu
Rahuiroa
Ki te taha ki te Marangai, ki te Hauauru me te Hauraro hoki ko te moana o Whananaki, ki te taha ki te Tonga ko te piihi whenua a Piti. Hāra (Spit Hill Block)

Karena Puhi
Hikutu
Rōimata
He motu kei te moana. Ko Te Taiu te rohe

Karena Puhi
Hikutu
Te Ruaparapara
He motu kei waengai te moana, Ko Te Taiu te rohe

Pekama Titari
Ngapuhi
Whiwhia
He motu. Ko Te Taiu te rohe

Te hunga e whakaaetia ana e nga Kaitono.
Honiana



Next Page →



Online Sources for this page:

VUW Te Waharoa PDF Auckland Provincial Gazette 1875, No 31





✨ LLM interpretation of page content

🗺️ Native Land Court Memorial of Ownership (continued from previous page)

🗺️ Lands, Settlement & Survey
7 May 1875
Native Land Court, Land Ownership, Memorial, Auckland Province, Ohaeawai
10 names identified
  • Hone Tana Whiu, Land claimant
  • Patarā Hāri, Land claimant
  • Hori Ngapuhi Ngere, Land claimant
  • Hare Napia, Land claimant
  • Hone Peti, Land claimant
  • Kamehoro Te Rito, Land claimant
  • Karena Puhi, Land claimant
  • Eruera Maki, Land claimant
  • Pekama Titari, Land claimant
  • Honiana, Agreed party

  • TIKI, Tino Kaituhituhi